KONTEKST. Loomsetel toiduainetel nagu liha, piimatooted ja munad on oluline roll toiduainetööstuses, majanduses ja kultuuris. Samas on neil märkimisväärne mõju keskkonnale, suuresti seoses looma- ja sööda kasvatusega seotud maakasutuse ja selle muutmisega, mis toob sageli kaasa metsade raadamist, elupaikade hävitamist, üleväetamist ja kliimamuutuse võimendamist. Näiteks siis, kui suurema elurikkusega ja süsinikku rohkem siduvaid metsa- või rohumaid muudetakse kehvemate näitajatega põllumaadeks.
Arvestades liha, piima ja loomasööda nõudluse prognoositavat kasvu, on oluline teada, kui palju põllumajandusmaad kasutatakse loomakasvatuse jaoks, et paremini mõista, kuidas saaks maad kasutada säästlikumalt ja tõhusamalt. Näiteks maa suunamine loomsete toiduainete tootmiselt inimestele mõeldud taimse toidu kasvatamisele võib parandada toiduga kindlustatust, aidata kaasa elurikkuse hoidmisele ja kliimamuutuse leevendamisele ning vähendada sõltuvust impordist.
EESMÄRK. Analüüsi eesmärk on hinnata, kui suurt osa Eesti põllumajandusmaast kasutab loomsete toiduainete tootmine loomade karjatamisel ja loomasööda kasvatamisel. Loomsete toiduainete tootmine keskendub siin kontekstis liha-, piima- ja munatööstustele ning neile sisendina loomasööta tootvatele majandusharudele. Analüüs ei hõlma väiksema maakasutusega loomsete toiduainete sektoreid nagu kalandus ja mesindus ning see tugineb peamiselt kvantitatiivsetele andmetele, mis pärinevad valdavalt Eesti Statistikaameti ja FAOSTAT andmebaasidest.
TULEMUSED.
- Eesti põllumajandusmaa pindalast hõivab loomsete toiduainete tootmine 60%: tarbitava loomasööda kasvatamine ja loomade karjatamine lihatööstuses 32%, piimatööstuses 26% ja munatööstuses ligi 2% põllumajandusmaast. Antud toiduainete tootmiseks kasutatud maast moodustab kaks viiendikku (41%) sööda kasvatamine põllumaadel ja kolm viiendikku (59%) kariloomade pidamine ja sööda kasvatamine rohumaadel.
- Eesti teravilja toodangust läks perioodil 2010-2019 sise- ja välisturgudel loomasöödaks hinnanguliselt 58%. Teraviljadest kasvatatakse ja tarbitakse söödana enim otra, mille kasvatamine hõivas 11% põllumajandusmaast ja üle poole söödana tarbitud teravilja kasvupinnast. Siseturul tarbiti kohalikku teravilja loomasöödana ligi 4 korda rohkem kui inimese toidulaual.
ETTEPANEKUD.
Käesolev analüüs keskendub loomsete toiduainete tootmiseks kasutatud põllumajandusmaa hindamisele ja ei arutle süvitsi põhjuste üle. Küll näitab tootmiseks hõivatud suur osa põllumajandusmaast, et erinevate meetmetega saaks suurt osa kasutatavast maast suunata näiteks inimestele otse taimse toidu tootmiseks. Mõned võimalikud meetmed on:
- liha- ja piimatoodete, sh loomasööda tootmise ja tarbimisega seotud toetuste vähendamine ja vastavate aktsiiside rakendamine, arvestades ka importkaupasid,
- otse inimtarbimiseks mõeldud põllukultuuride kestlikku kasvatamist soodustavate toetuste suurendamine ja maksusoodustuste rakendamine,
- alternatiivsetel viisidel loomsete toiduainete nõudluse vähendamine, näiteks vähendades loomse toidu pakkumist avalikes asutustes ja piirates loomse toidu reklaamimist, ning
- inimeste teadlikkuse suurendamine loomsete toiduainete maakasutusest ja taimsete alternatiivide võimalustest.
Analüüsi saab täismahus alla laadida siit:
https://www.estwatch.ee/analuus-loomsete-toiduainete-maakasutus-eestis-estwatch/.
Analüüs on töödokumendi formaadis ja kannab eesmärki suurendada teadlikkust ja diskussiooni loomsete toiduainete tootmise maakasutusest Eestis. Tagasiside ja ettepanekute korral võtta ühendust info@estwatch.ee.
Rahastaja: Analüüsi rahastas EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Projektiga saab täpsemalt tutvuda projektilehelt.
