Estwatchi värske raport avaldab, et Eesti pensionifondid investeerivad süsteemselt kliimamuutust oluliselt võimendavatesse ettevõtetesse ja arvestavad kliimariskide ja -kahjudega kas minimaalselt või üldse mitte.

RAPORT: Vastutustundlikkus Eesti panganduses

Raport | 01. veebruar 2020
Kodanikuühenduse Estwatch uuringust selgub, et Eesti neli suurimat universaalpanka – LHV, Luminor, SEB ja Swedbank – arvestavad investeerimis- ja finantseerimisprotsessides nii elukeskkonda kui ka kasuminumbreid mõjutavaid riske kas ebapiisavalt või üldse mitte.
 

Pankadel on oluline roll keskkonna ja ühiskonna heaolu tagamisel, sest nad rahastavad projekte, ettevõtteid ja valitsusi ning avaldavad investeeringutega seekaudu otsest mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Jätkusuutlikkusega seotud ohud nagu näiteks kliimamuutusega seotud finantsriskid mõjutavad omakorda investeeringute kasumlikkust, mistõttu peavad pangad haldama enda ja oma klientide vara keskkondlike ja sotsiaalsete riskide suhtes ettenägelikult ja kompetentselt. 

Kõik neli Eesti suurimat panka on kinnitanud, et keskkondlike ja sotsiaalsete riskide arvestamine on oluline. Küll aga pole pangad olnud piisavalt läbipaistvad selles osas, mida nad teevad oma finantsotsustes jätkusuutlikkusega seotud riskide haldamiseks ja kestliku arengu tagamiseks. 

Maailma Looduse Fondi säästva panganduse hindamise raamistikule tuginevast Eesti pankade vastutustundlikkuse uuringust selgub, et vaid SEB-l ja Swedbanki ühel tütarettevõttel on 2019. detsembri seisuga olemas allikad, mis teadvustavad Eestis keskkondlike ja sotsiaalsete riskidega tegelemise olulisust ja kirjeldavad panga seisukohti vastutustundliku panganduse osas. LHV-l ja Luminoril asjakohased eeskirjad puuduvad. Küll aga ei avalikusta ükski pank näiteks seda, kust nad saavad otsuste tegemiseks keskkondlike ja sotsiaalsete riskidega seotud andmeid, mis tööriistu ja meetodeid analüüsis kasutatakse ning kas nad on määranud jätkusuutlikkusega seotud riskide haldamise tulemuslikkuse hindamiseks teatud mõõdikud. 

Üldiselt avalikustavad Eesti pangad minimaalselt, kas ja kuidas nad finantsotsustes jätkusuutlikkusega riske jälgivad ja maandavad. Uuringu tulemused ilmestavad, et Eesti pangad valdavalt veel ei teadvusta kliimariskide mastaapsust ja ohtu portfellide kasumlikkusele.

Uuringu autor Uku Lilleväli nendib, et kui välismaal arvestavad üha enam finantsasutusi jätkusuutlikkusega seotud ohtusid kui keskseid finantsriske, siis uuringutulemused näitavad, et Eesti pangad seda hetkel ei tee. “Oleme pankasid hinnates ja võrreldes loonud tööriista, mis võimaldab kõigil huvilistel mõista, mida pangad teevad praegu ning mida nad saaksid ja peaksid tegema tõhusamini, et olla vastutustundlikumad nii elukeskkonna kui ka Eesti inimeste vara suhtes,” selgitab Lilleväli.

 

Publikatsioon: Raport
Teema: vastutustundlikkus, pangandus, investeeringud, kliimamuutus, keskkond, ESG tegurid, jätkusuutlikkuse riskid