Panustame vastutustundlikumatesse tarneahelatesse
Iga toote tarnimisel ja tarbimisel on sotsiaalne ja keskkondlik jalajälg tarneahela alguses olevatele kogukondadele, kus see on toodetud ja mis asuvad sageli majanduslikult halvemal järjel olevates riikides ja piirkondades. Estwatchi eesmärk on töötada selle nimel, et Eestiga seotud ettevõtted ja organisatsioonid oleksid oma tegevuses vastutustundlikud ehk kaardistaksid, hindaksid ja maandaksid oma toodete ja teenustega seotud riske ja kahjusid nende elutsükli vältel.
Tarneahelate valdkonnas me:
- Uurime, mil määral Eesti ettevõtted ja organisatsioonid arvestavad oma tegevustes keskkondlike ja sotsiaalsete teguritega.
- Tõstame teadlikkust ettevõtete ja sektorite tegevuste sotsiaalsetest ja keskkondlikest ohtudest ning nende maandamisest.
- Toetume rahvusvaheliselt tunnustatud praktikatele ja normidele ning kasutame uuringut kui tööriista, millega süsteemi muuta – kasvatada läbipaistvust, soodustada avalikku arutelu ning suunata majanduskeskkonda olema kestlikum.
Sektorid, projektid ja uuringud
Projekt: Vastutustundlikkus toidupoodide tarneahelates
Uuring: Raiesurve Natura 2000 kaitsealustes metsaelupaikades
Mõju
Finantsvaldkonnas oleme panustanud järgnevatesse arengutesse:
Teema esmakordne tõstatamine
Estwatchi 2019. aasta uuring Eesti pensionifondide vastutustundlikkusest tõstatas avalikkuses esimest korda küsimuse, mis roll on finantsasutustel kliimamuutuses. Fondihaldurid võtsid ka esimest korda avalikult seisukoha oma tegevuse vastutustundlikkusest.
Vastutustundlikkuse eeskirjade arendamine
Eesti suuremad pangad on loonud ja täiendanud vastutustundlikkusega seotud eeskirju ja protsesse, mis on võimaldanud neil oma tegevuses kestlikkusele rohkem rõhku pöörata. Vajadust eeskirjade parendamise järele on tõstatatud ka Estwatchi uuringutes.
Läbipaistvuse suurendamine
Finantsasutused on Estwatchi uuringute käigus avaldanud vastutustundlikkusega seotud eeskirju ja protsesse, mis varem olid organisatsioonisiseseks kasutamiseks. Seekaudu on pangad suurendanud oma tegevuste läbipaistvust ka klientidele ja kodanikele.
Finantsasutustes laiema muutuse nügimine
Kui 2019. aastal kinnitasid Eesti suuremad pangad, et tegelevad vastutustundlikkusega kas ebapiisavalt või üldse mitte, siis 2021. aastal on nad konsensusel, et kliimamuutus ja teised keskkondlikud ja sotsiaalsed tegurid ohustavad ka finantstulemusi ning et seepärast tuleb nendega tegeleda.
Kestlikumate finantstoodete pakkumine
Finantsasutused on turule toonud aina rohkem vastutustundlikke finantstooteid ning võtnud teisi samme rohelise tegevuskava loomisel, viidates oma arengutes mh Estwatchi uuringutele.
Kajastused
