Estwatch / Teemad / Rahandus / Uuring: Vastutustundlikkus Eesti panganduses 2020

Kokkuvõte

Eesti neli suurimat universaalpanka – LHV, Luminor, SEB ja Swedbank – arvestasid 2020. aasta alguses investeerimis- ja finantseerimisprotsessides nii elukeskkonda kui ka kasuminumbreid mõjutavaid riske kas ebapiisavalt või üldse mitte.

Kontekst: Pankadel on oluline roll keskkonna ja ühiskonna heaolu tagamisel, sest nad rahastavad projekte, ettevõtteid ja valitsusi ning avaldavad investeeringutega seekaudu otsest mõju keskkonnale ja ühiskonnale. Jätkusuutlikkusega seotud ohud nagu näiteks kliimamuutusega seotud finantsriskid mõjutavad omakorda investeeringute kasumlikkust, mistõttu peavad pangad haldama enda ja oma klientide vara keskkondlike ja sotsiaalsete riskide suhtes ettenägelikult ja kompetentselt.

Tulemused: Maailma Looduse Fondi säästva panganduse hindamise raamistikule tuginevast Eesti pankade vastutustundlikkuse uuringust selgub, et vaid SEB-l ja Swedbanki ühel tütarettevõttel on 2019. detsembri seisuga olemas allikad, mis teadvustavad Eestis keskkondlike ja sotsiaalsete riskidega tegelemise olulisust ja kirjeldavad panga seisukohti vastutustundliku panganduse osas. LHV-l ja Luminoril asjakohased eeskirjad puuduvad.

Küll aga ei avalikusta ükski pank näiteks seda, kust nad saavad otsuste tegemiseks keskkondlike ja sotsiaalsete riskidega seotud andmeid, mis tööriistu ja meetodeid analüüsis kasutatakse ning kas nad on määranud jätkusuutlikkusega seotud riskide haldamise tulemuslikkuse hindamiseks teatud mõõdikud. Üldjuhul avalikustavad Eesti pangad minimaalselt, kas ja kuidas nad finantsotsustes jätkusuutlikkuse riske jälgivad ja maandavad.  Täpsemalt saab lugeda uuringust.

Alumisel graafikul on välja toodud pankade võrdlus summaarselt 79 uuritud küsimuse lõikes. Detailne küsimuste- ja valdkondadespetsiifiline võrdlus on visualiseeritud uuringus.

Järeldused: Uuringutulemused ilmestavad, et Eesti pangad valdavalt veel kliimariskide mastaapsust ja ohtu portfellide kasumlikkusele ei teadvusta. Uuringu autor Uku Lilleväli nendib, et kui välismaal arvestavad üha enam finantsasutusi jätkusuutlikkusega seotud ohtusid kui keskseid finantsriske, siis uuringutulemused näitavad, et Eesti pangad seda hetkel ei tee. “Oleme pankasid hinnates ja võrreldes loonud tööriista, mis võimaldab kõigil huvilistel mõista, mida pangad teevad praegu ning mida nad saaksid ja peaksid tegema tõhusamini, et olla vastutustundlikumad nii elukeskkonna kui ka Eesti inimeste vara suhtes,” selgitab Lilleväli.

Rahastaja: Uuring on teostatud Estwatchi tiimiliikmete enda ressurssidega.

Väljundid ja tulemused

Peamised failid

Uuringuga seotud meediakajastused

Uuringutulemusi on tutvustatud mh järgnevatele osapooltele
 
Tulemused ja mõju
  • Uuringu ja Estwatchi rahanduse valdkonnas tehtud töö panus ja mõju on täpsemalt kirjeldatud Rahanduse alalehel.

Väljundid ja tulemused

Peamised failid:

Uuringuga seotud meediakajastused:

Uuringutulemusi on tutvustatud kohtumistel muuhulgas järgnevatele osapooltele:
  • Keskkonnaministeerium,
  • Eesti Pangaliidu jätkusuutliku panganduse toimkond.

Uuringu ja Estwatchi rahanduse valdkonnas tehtud töö panus ja mõju on täpsemalt kirjeldatud Rahanduse alalehel.

Aita meil mõju suurendada