Pankade vastutustundlikkuse võrdlustabel

Panga vastutustundlikkuse analüüs: SEB

Panga vastutustundlikkuse tulemus:

34%

SEB teadvustab oma eeskirjades jätkusuutlikkusega seotud riskidega tegelemise olulisust ning kirjeldab oma seisukohti vastutustundliku panganduse osas.

SEB on grupitasandil liitunud muuhulgas näiteks ÜRO Vastutustundlike Investeeringute Printsiipidega (UNPRI), kui puuduvad allikad, mis ulatuses rakendab SEB printsiipe Eesti turul. Kohalikul tasandil on SEB avaldanud, et suhtleb investeeritavate projektide ja ettevõtetega vastutustundlikkusega seotud riskide osas vaid mõnes portfellis. Küll aga pole SEB-l leitud vastutustundliku panganduse vallas sidet kodanikuühenduste ega avalike asutustega.

SEB paistab silma oma grupitasandi eeskirjadega, mis hõlmavad laiemat vastutustundlikkuse poliitikat ja valdkonnapõhiseid eeskirju metsanduse, relva- ja kaitsetööstuse, fossiilkütuste, mäe- ja metallitööstuse, laevanduse ja taastuvenergia osas. Lisaks on SEB-l teemapõhised avaldused kliimamuutuse, lapstööjõu ja magevee kohta.

Ainult SEB tütarettevõte SEB Varahaldus, mis haldab panga pensionifonde, on avaldanud, kuidas nad välistavad erinevaid investeerimisvõimalusi teatud vastutustundlikkuse kriteeriumite põhjal. Küll aga ei avalikusta SEB näiteks seda, kust saab pank otsuste tegemiseks keskkondlike ja sotsiaalsete riskidega seotud andmeid, mis tööriistu või meetodeid kasutatakse antud andmete analüüsiks ning kas vastutustundlikkuse tarvis on määratud ka tulemusmõõdikud. Sestap tõstatub küsimus, kas ja kui tõhusalt rakendab SEB vastutustundlikkusega seotud eeskirju praktikas.

SEB eeskirjad kirjeldavad keskkondlike ja sotsiaalsete riskidega seotud ootusi investeeritavatele projektidele, ettevõtetele ja fondidele, ootustele mittevastamisel vastavate meetmete kehtestamist ning laiemat koostööd investeeritavatega nende vastutustundlikkusega seotud riskide maandamiseks. Küll aga puudub SEB-l eeskirjades viited sellele, kuidas hääletatakse ettevõtete aktsionäride koosolekutel kestliku arengu ja vastutustundlikkusega seotud küsimuste osas. Lisaks ei osale SEB Eesti kontor suuremates valdkondlikes algatustes, mis ajendavad ettevõtteid ja fonde olema vastutustundlikumad.

SEB on oma eeskirjades toonud välja, et vastutustundlikkusega seotud riskide haldamist juhib vastav meeskond SEB peakontoris Rootsis, ning vastutustundlikkusega seotud protsesside rakendamise eest vastutab iga üksuse, sh Eesti üksuste juhid. Küll aga pole SEB avaldanud, kas ja kuidas on vastutustundlikkusega seotud tegurite haldamine lisatud töötajate või juhtide tööülesannetesse, tulemusnäitajatesse või tasustamisesse. See tähendab muuhulgas, et SEB pole piisaval määral 1) teadvustanud juhtimistasandil vastutustundlikkusega seotud riskide haldamise olulisust, 2) jaganud antud riskide haldamisega seotud rolle ja vastutusalasid ning 3) suunanud töötajaid tegelema antud riskide haldamisega.

SEB valdavalt ei paku Eesti inimestele ja klientidele jätkusuutlikuid finantstooteid. Üksikud erandid on üks teistest veidi vastutustundlikum pensionifond ning mõned aktsia- ja võlakirjafondid. SEB on ainus pank, mis arutleb osa Eesti inimestega toodete vastutustundlikkuse üle, tutvustades pensionifondide puhul osale kogujatest ka fondide vastutustundlikkuse profiili.

SEB valdavalt ei avalikusta, kas, kuidas ja kui tõhusalt ta oma portfellides keskkondlikke ja sotsiaalseid riske haldab.

Tulemused on valdkondade kaupa võetud kokku kõrvalolevas tabelis ning küsimuste kaupa uuringuraportis "Vastutustundlikkus Eesti panganduses".