Uuring tugineb Eesti konteksti kohandatud Maailma Looduse Fondi (WWF) poolt loodud hindamisraamistikule, mis hõlmab 79 küsimust, mis kirjeldavad, kas ja kuidas arvestavad pangad oma finantsotsustes keskkondlikke ja sotsiaalseid riske ja kahjusid. Küsimused kuuluvad kuute laiemasse valdkonda:

1. Eesmärk ehk jätkusutlikkuse strateegia.
2. Eeskirjad strateegia elluviimiseks, mh üldine vastutustundlikkuse strateegia ja sektori- ning probleemikesksed teemad nagu kliimamuutus, metsaraie ja inimõiguste rikkumised.
3. Protsessid, mis tagavad, et eeskirjad on integreeritud pankade investeeringutesse ja finantsotsustesse.
4. Personal, mh vastavate juhtimismehhanismide olemasolu, vastutusalade jaotamine, koolitused ja teadmiste edendamine ning töötajate hindamine ja premeerimine vastutustundlike protsesside eest.
5. Tooted, mis arvestavad keskkondlike ja sotsiaalsete riskide ja kahjude ning nende maandamisega.
6. Portfell, sh riskide juhtimine ja avalikustamine portfelli tasandil.

Küsimustele on võimalik vastata kas “jah, kõikides portfellides ja toodetes”, ”osaliselt teatud toodetes või tütarettevõtetes” või ”ei”. Iga vastuse puhul, mis on “Jah” või “Osaliselt”, peavad pangad jagama viidet tõendavale allikale, mis vastab kolmele kriteeriumile:

1. avalikult kättesaadav, nii et igal huvilisel oleks vastust võimalik kontrollida.
2. esitatud eesti keeles, kuna pangad pakuvad tooteid ja teenuseid Eesti turul valdavalt Eesti klientidele.
3. näitab otsest seost panga protsesside ja portfellidega Eestis, sh allika ulatust (nt kohaldatav grupitasandil või ainult kindlas portfellis või tütarettevõttes).

Olenevalt küsimusest võivad allikad erineda: veebilehed, jätkusuutlikkuse eeskirjad ja aruanded, blogipostitused, sõnavõtud meedias ja muud.

Esialgne hindamine, mis tugineb 2019. aasta detsembri seisuga avalikele allikatele, koosnes kolmest osast:

1. Estwatchi poolt esmase hindamise läbiviimine, tuginedes allikatele, mis on avalikult ligipääsetavad pankade veebilehtedel, sotsiaalmeedias ja teistes kanalites.
2. Pankade tagasiside ja täiendused esmasele hindamisele (30 päeva perioodil 30.10.-29.11.2019), täienduste analüüsimine Estwatchi poolt ja pankadelt viimaste täienduste küsimine ühe nädala jooksul 2019. aasta detsembris.
3. Tulemuste kokkuvõtmine ja hindamine: iga „jah“ annab 1 punkti, „osaliselt“ 0.5 punkti ja „ei“ null punkti. Seejärel on arvutatud iga panga puhul keskmised tulemused kahel tasandil: a) kogu keskmine kõikide küsimuste lõikes ja b) keskmine tulemus 6 valdkonna ja 11 indikaatori lõikes.

Võrdlustabel hindab 2019. aasta detsembri seisuga Eesti nelja suurimat universaalpanka, LHV, Luminor, SEB ja Swedbank. Hetkel jätab võrdlus välja viienda panga, Coopi analüüsi hetkel veel võrdlemisi väikese turuosa tõttu.

Hindamine keskendub pankade kõikidele tütarettevõtetele ja nende investeerimis- ja finantseerimisprotsessidele Eestis, sealhulgas jae- ja privaatpangandus, varahaldus, pensionifondid ja teised portfellid.

Kasutatud metoodikal on kaks peamist piirangut:

1. Kuigi hindamine tugineb pankade avalikele eeskirjadele ja allikatele, pole teada, kas, kuidas ja kui järjepidevalt pangad neid praktikas rakendavad. Küll aga viitavad allikad sellele, mis meetmeid pangad endi sõnul rakendavad, ning annavad võimaluse kontrollida jätku-uuringutes, kui tõhusad on pankade poolt kirjeldatud meetmed.
2. Küsimuste hindamine tugineb allikatele, mis on eesti keeles ja avalikult kättesaadavad. Seetõttu ei tähenda „ei“ alati seda, et pank konkreetse küsimusega ei tegeleks, vaid et puuduvad allikad, mis kinnitaks, et pank seda Eesti turul teeks. Järjepidevuse ja läbipaistvuse tõttu on aga oluline, et hindamisel võetakse arvesse vaid seda teavet, mis on avalikult kättesaadav ja mõistetav kõigile seotud osapooltele Eestis, kes soovivad pankade vastutustundlikkust hinnata ja mõsta.